Kui laps sünnib abielu sees, siis eeldatakse, et ema abikaasa on lapse isa. Seda nimetatakse isaduse eelduseks. Kui on kahtlus, et abikaasa on tõesti lapse bioloogiline isa, võib isaduse eelduse vaidlustada kohtus.

näide Kui abielus naine on suhtes teise mehega ja on sünnitanud tema lapse, võib naise abikaasa isaduse eelduse kohtus vaidlustada.

Kohtus vaidlustamine

Isaduse menetlus toimub üldise kohtualluvusega kohtus (tsiviilkohtus). Eesti õiguse kohaselt võib isaduse menetlust algatada:

  • ema või tema abikaasa
  • isik, kes peab ennast lapse bioloogiliseks isaks ühe aasta jooksul alates lapse sünnist
  • laps
  • surnud mehe järeltulija, kelle isadus kehtestati selle alusel, et ta oli abielus lapse emaga ja kes on isadust tunnistanud
  • lapse huvides võib vastutav minister isaduse vaidlustada, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne mehest, kes isadust tunnistas

Tingimused ja tähtajad

Isadust võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul alates päevast, mil isaduse vaidlustamiseks õigustatud isik sai teada vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest.

Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei vaidlusta isadust õigeaegselt, võib laps põlvnemist oma isast vaidlustada täiskasvanuna isiklikult. Sel juhul hakkab tähtaeg jooksma päevast, mil täiskasvanuks saanud laps saab teada asjaoludest, mis on isaduse vaidlustamise aluseks, kuid mitte enne lapse täiskasvanuks saamist.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm