Lähenemiskeeldu rakendatakse füüsilise või vaimse vägivalla all kannatavate inimeste, näiteks lähisuhtevägivalla ohvrite kaitseks. Lähenemiskeelu eesmärk on vältida isiku õiguste rikkumist tulevikus. Lähenemiskeelu võib kehtestada tsiviil- või kriminaalmenetluses.

Kohtu poolt määratud lähenemiskeeld on üks õiguskaitsevahenditest, mida riik võib kasutada ohvrite õiguste kaitsmiseks. Kui kohus jätab seadusliku põhjuseta lähenemiskeelu määramata, võib see teatud juhtudel rikkuda õigust elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu või õigust era- ja perekonnaelule.

Lähisuhtevägivalda peetakse naiste diskrimineerimise vormiks, kuna see mõjutab peamiselt naisi. Kui asjaomased riigiasutused ei reageeri tõhusalt ega kaitse lähisuhtevägivalla ohvreid nende elu, vabadust või tervist ähvardavate otseste ohtude korral, võib see kaasa tuua diskrimineerimiskeelu rikkumise, koosmõjus teiste õiguste rikkumisega, nagu õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele.

Giidi selles osas selgitatakse, millist kaitset saavad ohvrid kohtu kaudu taotleda, millised toimingud on vajalikud lähenemiskeelu kehtestamiseks ning mida teha, kui vägivallatseja rikub lähenemiskeeldu.