Kontrolliv vägivald (battering)

Kontrolliv vägivald on pidev hirmutamise, sundimise ja vägivalla kasutamine, samuti muud kontrollitaktikad, et luua ja säilitada intiimpartneri üle domineeriv suhe. Kontrolliv vägivald on süstemaatiline viis kasutada erinevaid taktikaid intiimpartneri autonoomia piiramiseks. See on palju enam kui lihtne rünnak. Kontrolliv vägivald on lähisuhtevägivalla kõige levinum vorm ja see moodustab hinnanguliselt 90–92% lähisuhtevägivalla juhtumitest.

On tuvastatud mitu erinevat taktikat, mida lähisuhtevägivalla toimepanijad tavaliselt kasutavad oma ohvrite üle võimu saavutamiseks ning ohvrite kontrolli all hoidmiseks ja nende alistumise tagamiseks suhtes:

  • Hirmutamine
  • Sund ja ähvardused
  • Emotsionaalne väärkohtlemine
  • Isolatsioon
  • Minimeerimine, eitamine ja süüdistamine
  • Laste kasutamine
  • Meeste privileeg
  • Majanduslik väärkohtlemine

Kontrollival vägivallal lähisuhtes on tavaliselt lõksu element – ohvrid tunnevad, et nad ei saa karistuseta lahkuda. Kontrolliv vägivald tekitab hirmu vägivallategude jätkumise ees ja mõjutab seetõttu ohvri võimet vabalt rääkida, näiteks õiguskaitseametnikega, ning lahkuda vägivaldsest suhtest.

Vastupanuvägivald (resistive violence)

Vastupanuvägivald hõlmab nii seaduslikku kui ka ebaseaduslikku jõu kasutamist vastuseks vägivallatseja sunniviisilistele ja kontrollivatele taktikatele või reaktsioonina teise inimese vägivallale. Vastupanuvägivald on tavaliselt vastus kontrollivale vägivallale. Hinnanguliselt moodustab see 5–8% kõigist lähisuhtevägivalla juhtumitest. Vastupanuvägivald on osa ohvri laiemast strateegiast väärkohtlemise peatamiseks või ohjeldamiseks. Mõned näited vastupanutegudest on järgmised:

  • Läbirääkimised
  • Pöördumine pere ja sõprade poole
  • Rahustamine
  • Viha ja vaenulikkus
  • Eraldumine
  • Taganemine
  • Jõu kasutamine

Mitte-kontrolliv lähisuhtevägivald (non-battering domestic violence)

Mitte-kontrolliv lähisuhtevägivald on vorm, mida üks partner kasutab teise vastu ja see ei ole pidev katse kontrolli saavutada ega vastus kontrollile. See hõlmab kõiki muid lähisuhtevägivalla tegusid, mida saab jagada kategooriatesse nagu olustikuline vägivald või vägivald, mis tuleneb vaimse tervise või sõltuvuse probleemidest. Mitte-kontrolliv lähisuhtevägivald on kõige vähem levinud lähisuhtevägivalla vorm ja moodustab hinnanguliselt 1–3% kõigist lähisuhtevägivalla juhtumitest.

Lähisuhtevägivalla vormide äratundmine

Kõik kolm lähisuhtevägivalla vormi esinevad paljudes vägivaldsetes suhetes. Paljudel juhtudel kasutavad lähisuhtevägivalla ohvrid oma elu kaitsmiseks vastupanuvägivalda instinktiivse vastusena vägivallatseja kontrollivale vägivallale. Seetõttu on väga oluline, et riigiasutused aitaksid vastavatel teenusteosutajatel eristada lähisuhtevägivalla vorme ning tuvastada esmane vägivallatseja ja ohver, et kasutada kurjategija vastu asjakohaseid meetmeid ning pakkuda ohvrile vajalikku kaitset.

Kui ühte lähisuhtevägivalla vormi teistest ei eristata, võib see:

  • Ohustada jätkuva vägivalla ohvreid
  • Panna õiguskaitseametnikke, prokuröre, kohtut, advokaate ja nõustajaid sobimatuid meetmeid valima
  • Julgustada kurjategijaid

näide Kui vastupanuvägivalla korral tuvastatakse selle toimepanija, kes on tegelikult kontrolliva vägivalla ohver, kui lähisuhtevägivalla peamine agressor, võib see põhjustada ohvri vastutusele võtmise, kuid samal ajal ei võeta meetmeid vägivallatseja vastu, andes sellega vägivallatsejale võimalus säilitada ohvri üle võim ja kontroll.

näide Kui füüsiline vägivald liigitatakse mitte-kontrollivaks lähisuhtevägivallaks, põhjendades vägivallatseja tegusid alkoholi tarbimisega, jääb kontrolliva vägivalla muster varjatuks, ohustades sellega ohvri turvalisust.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm