Kuna lähenemiskeeld tagab ohvri ohutuse, võib selle keelu rikkumist teatud juhtudel määratleda kuriteona. Kriminaalmenetlust saab alustada, kui lähenemiskeelu rikkumisega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või kui rikkumine on korduv.

Õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelule

Tõhusa kriminaalmenetluse läbiviimine ja lähisuhtevägivalla toimepanijate kriminaalvastutusele võtmine on oluline riigipoolne meede ohvrite õiguste kaitsmiseks ja inimõiguste rikkumiste ärahoidmiseks. Kui asjaomased riigiasutused ei suuda ohvrit kaitsta – kuritegu tõhusalt uurida, süüdistust esitada, kohtumenetlust läbi viia ja vajaduse korral kurjategijat süüdi mõista, võib see rikkuda õigust elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu või õigust era- ja perekonnaelule.

Diskrimineerimise keeld

Lähisuhtevägivalda peetakse naiste diskrimineerimise vormiks, kuna see mõjutab peamiselt naisi. Kui asjaomased riigiasutused ei reageeri tõhusalt ega kaitse lähisuhtevägivalla ohvreid nende elu, vabadust või tervist ähvardavate otseste ohtude korral, võib see kaasa tuua diskrimineerimiskeelu rikkumise, koosmõjus teiste õiguste rikkumisega, nagu õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele.

Õigus õiglasele kohtumenetlusele

Kui lähisuhtevägivalla ohvrid on kriminaalmenetluses ohvriks tunnistatud, on neil mitmeid õiglase kohtumenetlusega seotud õigusi. Näiteks on neil teatud tingimustel õigus tasuta õigusabile. Kui riik ei suuda ohvrite suhtes tagada õiglase kohtumenetlusi tagatisi ja ohvrite suhtes on toimunud ebaõiglane menetlus, võib see kaasa tuua õiglase kohtumenetluse õiguse rikkumise.

Giidi selles osas selgitatakse, millal käsitletakse kohtu poolt kehtestatud lähenemiskeelu rikkumist kuriteona ja kuidas süüdlase vastutusele võtta.