Kõik inimõiguste piirangud peavad põhinema seadusel. See tagab, et inimõigusi ei piirata meelevaldselt. Inimõiguste piirangute seadusel põhinemise nõue tagab ka selle, et inimõiguste piiranguid „volitab” legitiimne seadusandja, kes on rahva poolt valitud.
Nõue, et inimõiguste piirangutel peab olema seaduslik alus, ei tähenda, et konkreetne piirang peab olema seaduses mainitud. Samas teatud juhtudel mainitakse inimõigusi piiravat meedet otse seaduses.
näide Eestis on Riigikogu valimise seaduse §-s 4 sätestatud, et hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Seega on hääleõiguse teostamise vanusepiirang sätestatud otse seaduses.
Loe lähemalt üldiste meetmete kohta.
Muudel juhtudel võib seadus anda riigiasutustele või ametnikele kaalutlusõiguse otsustada, kas inimõigusi piiravaid meetmeid on vaja ja millised meetmed oleksid antud olukorras asjakohased.
näide Kohtunikel on kriminaalmenetluse kohtueelses staadiumis õigus kohaldada kahtlustatavate või süüdistatavate suhtes erinevaid piiravaid meetmeid. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt saavad nad valida selliste tõkendite vahel nagu näiteks elukohast lahkumise keeld või vahistamine. Kriminaalmenetluse seadustik annab kohtunikule õiguse anda individuaalne hinnang ja otsustada, milline meede on antud olukorrale ja isikule kõige sobivam, võttes arvesse seaduses loetletud nõudeid.
Loe lähemalt individuaalsete piirangute kohta.
märge Inimõiguste piirangute kontekstis on “seadus” mõistetud laiemalt. See hõlmab kõiki õigusakte, mis on välja antud riigiasutuste poolt, millel on õigus vastu võtta siduvaid üldreegleid. Eestis on selleks Riigikogu poolt vastuvõetud seadused, Vabariigi Valitsuse määrused, omavalitsuste, Eesti Panga või muude siduvate õigusnormide väljaandmise pädevusega asutuste määrused.
Seaduse kvaliteet
Inimõigusi piiravad seadused peavad olema piisavalt kvaliteetsed. See tähendab, et need tuleb vastu võtta õigeid menetlusi kasutades ning need peavad olema ligipääsetavad ja piisavalt selged. Eestis on Riigikohus selgitanud, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete kohaselt peab akt olema antud selleks pädeva organi poolt, järgides kõiki menetlus- ja vormireegleid, sealhulgas olema avaldatud Riigi Teatajas.
Põhiõiguste intensiivsemaid piiranguid saab kehtestada vaid Riigikogu poolt vastuvõetud seadustega. Ei ole ühest vastust küsimusele, millisel juhul peab põhivabaduse piiramine olema seadusega sätestatud ja millisel juhul saab seda teha määrusega. Otsustavaks kriteeriumiks on piirangu olulisus – nii ühiskonna seisukohast üldiselt kui ka üksikisiku seisukohast, kelle põhiõigusi piiratakse.
Õigusselguse osas võib seadust ka siis pidada piisavalt selgeks ja ettenähtavaks, kui juristidel ja kohtutel on vaja seda tõlgendada. Kuna seadused on tavaliselt üldised ja erinevates olukordades kohaldatavad, võivad need olla abstraktsed ja vajada mõningast tõlgendamist. Seadusi, mis seavad piiranguid professionaalidele, võib kirjutada keerulisemas keeles kui seadusi, mis kehtivad kõigile.
näide Turvavaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel võib olla vaja tegutsemiseks täita mitmeid spetsiifilisi tehnilisi nõudeid. Need võivad olla kirjutatud keerulistes tehnilistes terminites, kuna need on mõeldud kasutamiseks turvavaldkonna spetsialistidele. Kuid kriminaalseadused, mida igaüks on kohustatud järgima, peavad olema kirjutatud lihtsas ja kõigile arusaadavas sõnastuses.
Seadusandja erikohustused
Eestis on valitsus vastu võtnud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja, mida tuleb seaduste koostamisel kasutada. See sisaldab nõudeid, nagu seaduse mõjude analüüsimine ning huvirühmade ja avalikkuse kaasamine seadusandlikku protsessi.
Kui piirang hõlmab erinevate inimrühmade õiguste tasakaalustamist, eeldab hea õigusloome põhimõte, et seadusloome protsessis hinnatakse nõuetekohaselt erinevaid alternatiive ja õiguste tasakaalustamisel olulisi põhimõtteid.