Selleks, et inimõiguste piirangud oleksid seaduslikud, peavad need olema vajalikud. See tähendab eelkõige seda, et inimõigusi saab piirata vaid olulistel põhjustel. Selliseid põhjuseid nimetatakse legitiimseteks eesmärkideks.

Inimõigustesse sekkumist õigustavad põhjused on tavaliselt olulised avalikud huvid, nagu avalik turvalisus ja heaolu, rahvatervis ja moraal, riigi julgeoleku või demokraatia kaitse ning teiste inimeste õiguste ja huvide kaitse.

Eestis on põhiseaduse §-s 11 kirjas, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Rahvusvahelistes inimõigusalastes lepingutes mainitakse tavaliselt avalikke huve, mis võivad õigustada teatud õiguste piiramist.

näide Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 10 kaitseb õigust sõnavabadusele. Samuti on selles kirjas, et selle suhtes võib kohaldada seaduses ette nähtud piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. 

Kui sättes ei mainita legitiimseid eesmärke, ei tähenda see, et õiguse teatud aspekte ei saaks siiski piirata.

näide Rahvusvahelistes inimõiguslepingutes ei mainita tavaliselt õiglase kohtumenetluse õiguse piiranguid õigustavaid legitiimseid eesmärke. Siiski saab kohtumenetluse tõhususe tagamiseks või ohvrite õiguste kaitsmiseks rakendada teatud meetmeid, nagu kohtusse pöördumise tähtajad või istungite avalikkuse piirangud.

Absoluutseid õigusi ei saa kunagi piirata, isegi kui on vaja kaitsta avalikke huve. Ükski põhjus, isegi hädaolukord ei õigusta absoluutsete õiguste rikkumist.

Loe lähemalt absoluutsete õiguste kohta.

Inimõiguste piirangute põhjendamise ja legitiimsete eesmärkide väljendamise kohustus lasub riigil. Kui inimõigused on seadusesse lisatud üldiste meetmete kaudu, on seadusandjal kohustus hinnata piirangute vajalikkust, sealhulgas legitiimseid eesmärke. Individuaalsete otsuste puhul peavad piirangute põhjused olema otsuses nõuetekohaselt kajastatud.

Loe lähemalt üldiste meetmete ja individuaalsete piirangute kohta.