Vaenukuriteod

Vaenukuriteod on süüteod, mis on ajendatud eelarvamustest teatud ühiskonnagruppide suhtes. Need kuriteod erinevad teistest kuritegudest motiivi tõttu. Vaenukuritegusid võib esineda erinevates vormides.
Kaasuse kokkuvõte

Šečić vs. Horvaatia


Euroopa Inimõiguste Kohus
31.05.2007

Asjaolud

Kaebaja kogus koos mitme teise isikuga Zagrebis tänaval vanametalli. Kaks tuvastamata meest lähenesid grupile ja ründasid kaebajat. Nad peksid teda rassistlikke solvanguid karjudes puitlauaga üle kogu keha. Veel kaks tundmatut meest, ilmselt sama rühma liikmed, valvasid. Varsti pärast seda saabus politsei, küsitles sündmuskohal inimesi ja otsis ründajaid. Kaebaja advokaat teatas prokuratuurile, et kaebajat rünnanud isikud olid toime pannud arvukaid teisi rünnakuid romade vastu.

Kaebus

Kaebaja väitis, et ametivõimud ei viinud rassistliku rünnaku osas läbi tõsist ja põhjalikku uurimist ning et teda diskrimineeriti roma päritolu tõttu.

Kohtuotsus

Kohus kordas, et Euroopa inimõiguste konventsiooni ratifitseerinud riikidelt nõutakse meetmete rakendamist tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid isikuid ei väärkohelda. Ametivõimud pidid asjakohaste tõendite kogumiseks viivitamata ja mõistliku kiirusega rakendama kõiki nende käsutuses olevaid meetmeid. Kohus märkis, et peale kõnealust juhtumit ei olnud politsei kellelegi süüdistust esitanud ja kriminaalmenetlus oli kohtueelses faasis kestnud peaaegu seitse aastat.

Kohus märkis, et kahtlustuse kohaselt kuulusid kaebaja ründajad skinheadi gruppi, mis oma olemuse poolest järgis äärmuslikku ja rassistlikku ideoloogiat. Seetõttu oli vastuvõetamatu, et olles teadlik sellest, et kõnealuse sündmuse põhjustas tõenäoliselt etniline vaen, lubas politsei uurimisel kesta kauem kui seitse aastat, tegemata tõsiseid samme kurjategijate tuvastamiseks või vastutusele võtmiseks. Sellest tulenevalt leidis kohus, et rikutud on artiklit 14 koostoimes artikli 3 menetlusliku aspektiga.

Inimõiguste giid

Inimõiguste hariduse Euroopa platvorm