Sideteenuste kasutuse jälgimine tähendab seda, et kogutakse ning talletatakse teavet selle kohta, millal ja kuidas sa kasutad telefoni, e-posti ning internetti.
Jälgimistegevus võib muuhulgas sisaldada:
- e-kirjade süstemaatilist registreerimist ja lugemist
- külastatud internetilehekülgede puhverdamist, külastuse aja ning kestuse registreermist
- telefonikõnede pealtkuulamist ning salvestamist
- andmete analüüsi, andmebaasidesse lisamist ja nendes säilitamist määratud ajaperioodi vältel
Jälgimise eesmärk
Tööandjad võivad teatud tingimustel töötajate sidekasutust jälgida, kui see teenib õiguspärast eesmärki. Selleks võib olla näiteks tööandja soov hoida ära ärisaladuste lekkimist konkurentidele või kaitsta oma vara varguste või selle eest, et töötajad seda liiga sagedalt isiklikel eesmärkidel kasutavad.
Jälgimisest teavitamine
Pea meeles, et tööandja peab sind toimuvast jägimisest informeerima ja sinu soovil võimaldama sul kogutud andmetega tutvuda. Erandlikel juhtudel, mil teavitamine võib takistada jälgimise eesmärgi saavutamist, võib jätta jälgimisest teavitamata.
näide Kui tööandja kahtlustab, et mõni töötaja jagab konfidentsiaalset informatsiooni, nagu näiteks ärisaladusi teiste firmadega või varastab firma vara, võib kahlusaluste varjatud jälgimine piiratud aja vältel olla õigustatud.
See, et su tööandja kannab teenuste osutamisega kaasnevad kulud või töökohal kasutatavad seadmed kuuluvad talle, ei tähenda, et ta võiks rikkuda töötajate õigust privaatsusele. Samas võivad tööandjad sise-eeskirjades reguleerida töötajate sidevahendite kasutust.
Milliseid põhiõigusi võidakse rikkuda?
Tööandjapoolne sidevahendite kasutuse jälgimine riivab sinu õigust privaatsusele. Kuid ainult õigusvastane riive kujutab endast õiguse rikkumist. Pea meeles, et õigus privaatsusele kaitseb nii:
- sidevahendite kasutust tööülesannete täitmise käigus
- sidevahendite kasutust isiklikel eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui oled tööandjaga kokku leppinud, et ei kasuta töökohale kuuluvaid sidevahendeid isiklikuks suhtluseks või internetis otsingute tegemiseks
Kas sidevahendite kasutust on jälgitud õiguspäraselt?
Selleks, et hinnata, kas sidevahendite kasutust on jälgitud õiguspäraselt ja kas sinu eraelu puutumatust on piisavalt austatud, vaata küsimusi allpool! Kui üks sinu vastustest nendele küsimustele on eitav, võidi sinu eraelu puutumatust rikkuda. Sel juhul on sul õigus kaevata. Loe lisaks selle kohta kuidas kaevata.
Sidevahendite kasutamise jälgimine peaks põhinema seadusel. Nimelt võib seda teostada vaid isikuandmete kaitse üldmääruses ja töölepingu seaduses ära toodud olukordades.
näide Sinu tööandja on väljatöötanud töölepingu seadusega vastavuses oleva sise-eeskirja, mis sätestab, et telefonikõnesid ettevõtte klientidega salvestatakse ja analüüsitakse, selleks et tõsta teenuste kvaliteeti.
Kui sidevahendite kasutamise jälgimine ei vasta seaduses lubatud olukordadele, ei ole tegevus seaduslik ja sinu õigust eraelu puutumatusele võidi rikkuda. Ei ole vaja teisi küsimusi vaadata.
Sidevahendite kasutuse jälgimine peab teenima õiguspärast eesmärki. Selliseks eesmärgiks võib olla näiteks:
- tööandja huvi tagada efektiivne ning ohutu tööülesannete täitmine
- tööandja huvi kaitsta oma vara varguste või selle eest, et töötajad kasutavad seda liiga tihti isiklikel eesmärkidel
- töötajate tervise kaitse
Töötajate sidevahendite kasutuse jälgimine peab olema vajalik ning seatud eesmärgi saavutamiseks sobiv. Kogutud teave peab olema seatud eesmärgi seisukohast oluline ning asjakohane.
Hindamaks, kas sidevahendite kasutuse jälgimine on toimunud õiguspäraselt, tuleks vastata järgmistele küsimustele:
a) Kas jälgimine on olnud liiga ulatuslik? Kas on kogutud andmeid, mida ei ole vaja seatud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks?
Tööandja peaks koguma vaid selliseid andmeid, mis aitavad selgust tuua, kas mõnda ülaltoodud huvi on kahjustatud. Andmeid ei tohi koguda liiga suurtes kogustes. Näiteks, võib tööandja salvestada tööandjate vestlusi klientidega, et tagada osutatavate teenuste kvaliteeti, kuid isiklike vestluste salajane salvestamine ei aitaks sellele eesmärgile kuidagi kaasa.
b) Kas kogutud andmeid on kasutatud muudel eesmärkidel?
Kui sinu andmete kasutamisel kaldutakse algsest eesmärgist kõrvale, on vaja küsida sinu nõusolekut.
c) Kas andmeid on säilitatud kauem kui vaja?
Andmeid võib säilitada ainult nii kaua, kui see on seatud õiguspärase eesmärgi, nagu näiteks mõne konkreetse juhtumi või kahtluse uurimise huvides vajalik. Seejärel tuleb see viivitamatult hävitada.
d) Kas leidus põhiõigusi vähem riivavaid, kuid samavõrd tõhusaid alternatiive?
Näiteks võib teatud juhtudel tööandja sidevahendite kasutuse jälgimise asemel küsida vajalikku infot töötaja enda käest.
Konkureerivate huvide – sinu huvi privaatsuse vastu ja teiste isikute vastanduvate huvide – vahel tuleb leida õiglane tasakaal. Ühtede huvide eelistamist teistele tuleb iga juhtumi puhul veenvalt põhjendada.
Kohtud esitaksid tasakaalu leidmiseks järgmised küsimused:
a) Kui kaua sideteenuste kasutust jälgiti? Kas seda tehti süstemaatiliselt?
Kui sideteenuste kasutust jälgiti süstemaatiliselt võrdlemisi pika aja vältel, on sinu õigust privaatsusele piiratud suuremal määral. Jälgimine tuleb lõpetada koheselt, kui selle järgi pole enam vajadust.
b) Kes pääseb töötajate kohta kogutud andmetele ligi? Kas andmeid jagati kolmandate isikutega?
Teie kohta kogutud andmed peaksid olema ligipääsetavad ainult nendele kolleegidele, kelle tööülesannete hulka kuulub sideteenuste kasutuse jälgimine ja töötajate andmete töötlemine. Kogutud andmeid ei tohi sinu vastu kasutada näiteks distsiplinaarmenetluse käigus või muul algsest eesmärgist erineval eesmärgil.