Mis on õigus õiglasele kohtupidamisele?

Õigus õiglasele kohtupidamisele tagab õiglase kohtumenetluse. Õiglane kohtumenetlus tähendab seda, et kohus järgib kõiki protseduure korrektselt ja kohtleb kõiki osapooli võrdselt, et kohtupidamine ise oleks õiglane ja tõhus sõltumata otsusest või tulemusest.

Õigus õiglasele kohtupidamisele hõlmab nõudeid kohtule ja selle moodustamisele, samuti menetluslikke tagatisi menetluse ajal.

See õigus kehtib eri menetlusprotsesside korral: kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetluse korral.

Nõuded kohtutele

Õigus õiglasele kohtupidamisele nõuab, et kohtud oleksid moodustatud seaduse alusel ning kohtunikud oleksid sõltumatud ja erapooletud. „Seaduse alusel” tähendab, et on olemas seadus, mis selgitab, kuidas kohus toimib ning milliseid reegleid ja protseduure kohus juhtumeid arutades järgib. „Kohtunike sõltumatus” tähendab, et kohtunikud järgivad ainult seadust ega ole kellestki teisest mõjutatud. Lisaks nõuab „erapooletus” seda, et kohtunikul ei tohi olla isiklikku huvi juhtumi tulemuse osas, tal ei ole eelarvamusi ja ta ei ole kallutatud.

Menetluslikud tagatised

Õigus õiglasele kohtupidamisele hõlmab mitmeid olulisi menetluslikke tagatisi, mis aitavad tagada, et kohtumenetlus oleks õiglane. Järgmised tagatised kehtivad iga liiki menetluste korral:

  • avalik arutelu
  • otsuse langetamine mõistliku aja jooksul
  • protsessuaalne võrdsus
  • õigus kaitsjale või võimalus ennast ise esindada
  • põhjendatud otsus

Kriminaalmenetluse kontekstis tähendab see õigus, et süüdistatavat tuleb pidada süütuks seni, kuni tema süü pole tõestatud.

Lisaks ülaltoodule on kriminaalprotsessis süüdistatavale tagatud:

  • õigus saada infot süüdistuse olemuse ja põhjuse kohta
  • õigus viibida kohtuliku arutelu juures
  • piisavalt aega ja võimalusi kaitse ettevalmistamiseks
  • õigus mitte anda enda vastu tunnistusi
  • õigus küsitleda tunnistajaid
  • vajadusel tõlgi tasuta abi

Kes seda õigust kaitseb?

Riik on peamine inimõiguste garant ja peab seega tagama, et kõigil oleks ligipääs sõltumatule ja erapooletule kohtule, mis arutab juhtumeid ja järgib vastavaid menetluslikke tagatisi. Kui isiku õigusi on rikutud, peab riik võtma selle eest vastutuse ja tagama kompensatsiooni. Ent kohtupidamine saab olla õiglane ja tõhus ainult siis, kui ka selles osalejad täidavad protsessi piires oma kohustusi. Näiteks ilmuvad istungile kohale ja peavad kinni menetluse tähtaegadest.

Selle õiguse rahvusvaheline tunnustamine

Õiglase kohtupidamise õigust kaitsevad normid sõnastati pärast Teist maailmasõda, kui rahvusvaheline kogukond otsustas kehtestada põhiõiguste kaitseks ühised standardid.

1948. aastal võeti vastu inimõiguste ülddeklaratsioon mille artikkel 10 ütleb:

Igaühel on tema õiguste ja kohustuste ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste üle otsustamise korral õigus nõuda täieliku võrdsuse alusel ausat ja avalikku asja arutamist sõltumatus ja erapooletus kohtus.

Hiljem kaasati see õigus rahvusvahelistesse ja regionaalsetesse inimõiguste konventsioonidesse.

Sisu

  • Kohus ja õiglane kohtupidamine
  • Sõnavabadus

Allikad