Vaenukõne

Vaenukõne soodustab vihkamist või vägivalda isikute või gruppide vastu, põhinedes teatud omadustel. See ei ole väljendusvabaduse all kaitstud. See tähendab, et riik võib vaenukõnet seaduslikult ära hoida ja selliste väljenduste eest karistada.

Definitsioon

Vaenukõne on igas vormis vaenule ja vägivallale üleskutsumine, levitamine või õigustamine üksikisiku või grupi vastu, põhinedes teatud omadustel, nagu näiteks rassil, rahvuslikul kuuluvusel, sool, vanusel, seksuaalsel sättumusel, veendumustel või tervislikul seisundil.

Mida võib pidada vaenukõneks?

Seda, mida saab vaenukõneks pidada ja mida mitte, lahutab õhuke piir. Seetõttu on oluline vaenukõnet hoolikalt eristada teistest solvavatest, ebapopulaarsetest või ekstreemsetest vaadetest ja väljendustest. Näiteks võib väide käia vastu enamuse arvamusele, seda võidakse pidada solvavaks ja see võib tunduda vihkav, kuid see ei pruugi üles kutsuda vaenule või vägivallale.

Vaenukõne vs. väljendusvabadus

Vaenukõne käib demokraatliku ühiskonna põhiväärtuste vastu. See kutsub üles või õigustab sallimatust teatud inimeste vastu, põhinedes mõttel, et need inimesed on teatud omaduste tõttu kuidagi teistsugused. Seega ei ole vaenukõne väljendusvabaduse all kaitstud ja on kriminaalkuritegu, mida võib seaduslikult ära hoida või mida võib seaduslikult karistada.

See veebileht kasutab küpsiseid. Loe lähemalt

×