Mis on väljendusvabadus?

Igaühel on õigus edastada oma arvamusi ja ideesid ja jagada informatsiooni igas vormis. Inimõigustes kutsutakse seda sõna- ehk väljendusvabaduseks. See keelab riigil ja teistel inimestel ühiskonnas tsenseerimise ja seda võib piirata vaid väga tõsistel põhjustel.

Demokraatia

Väljendusvabadus on tähtis inimõigus, mille olemasolu on vajalik, et ühiskond oleks demokraatlik. See võimaldab ideede, arvamuste ja informatsiooni vabat vahetust ja seega võimaldab ühiskonna liikmetel kujundada oma arvamusi avaliku tähtsusega teemadel. Väljendusvabadus teenib avaliku mõttevahetuse huve ja see toetab vabat ja sõltumatut ajakirjandust, informeeritud kodanikkonda ja riigi läbipaistvat toimimist.

Ulatus

Väljendusvabadus kaitseb peaaegu kõiki väljendusviise, sinu sõnumi sisust ja toonist sõltumata. See katab kõiki:

  • sfääre (avalikke ja era-)
  • eesmärke (poliitilisi, kunstilisi ja kommerts-)
  • vorme (sõnu, pilte ja helisid)
  • meediavorme (filmi, karikatuuri, raadiot, televisiooni, sotsiaalmeediat)

näide Sa võid kirjutada kommentaari artiklile internetiportaalis, mängida avalikus kohas laulu, näidata tänaval reklaami või kanda t-särki, mis väljendab mõnd ideed.

Väljendusvabadus kaitseb sind õigustamatu väljendamise piiramise eest, kuid see ei garanteeri sulle juurdepääsu ideede väljendamise vahenditele. 

näide Ajakiri või internetiportaal võib keelduda sinu artiklit või kommentaari avaldamast ja sotsiaalmeediaettevõte võib sinu kommentaari eemaldada.

Piirangud

Õigus end vabalt väljendada on väga lai, kuid sel on omad piirid ja seda võib piirata. Seda võib teha siis, kui ühe isiku väljendusvabadus rikub teise isiku õigusi või ühiskonna väärtusi tervikuna. Sellistes olukordades võib riik seaduslikult piirata või karistada väljendust, mis teeb kahju. Näited sellest on eraelu õiguse rikkumine, laim, vaenukõne, nilbus, pornograafia, avalik kord, riigi julgeolek, salastatud teave, ärisaladus või autoriõiguse rikkumine.

Kõik meetmed, mis piiravad väljendusvabadust, peavad olema sätestatud seaduses, neid võib kehtestada vaid mõjuvatel põhjustel (seaduslikel eesmärkidel) ja need peavad olema erandid, mis põhinevad konkreetsetel olukordadel. 

Loe lisaks seaduslike piirangute ja hindamiskriteeriumite kohta.

Vaenukõne

Väljendusvabadusel on piirid ja see ei kata kõiki väljendusi. Vaenukõne ei ole väljendusvabaduse all kaitstud, see on karistatav õigusrikkumine. Vaenukõne on igas vormis vaenu ja vägivalla õhutamine, levitamine või õigustamine üksikisiku või grupi vastu teatud omaduste põhjal, nagu näiteks rassi, rahvuse, soo, vanuse, seksuaalse sättumuse, veendumuste või tervisliku seisundi. Vaenukõne ei vasta demokraatliku ühiskonna põhiväärtustele ja seetõttu võib riik seda seaduslikult ära hoida või karistada.

Loe lisaks vaenukõne kohta.

Meediavabadus

Väljendusvabadus annab meediale eriõigused ja –kohustused. Meedia teavitab ühiskonda avalikku huvi pakkuvatest teemadest ja loob olulise platformi avalikuks kontrolliks, aruteluks ja kajastamiseks. Seega peetakse sõltumatut meediat ja kvaliteetajakirjandust demokraatliku ühiskonna „valvekoeradeks“. 

Selle rolli tõttu tagavad inimõigused ajakirjanikele ja meediale lisaõigusi ja kaitset oma ülesannete teostamiseks. Näiteks on ajakirjanike allikatel erikaitse, kui kogutakse ja raporteeritakse teavet avalikku huvi pakkuvates küsimustes. Ajakirjanikke ei saa sundida oma allikaid paljastama, välja arvatud siis, kui seda nõuab kohus.

Loe lisaks meediavabaduse kohta.

Juurdepääs teabele

Väljendusvabadus kehtib ka võimalusele vabalt jagada ja saada igasugust informatsiooni, millest oled huvitatud – näiteks lugedes teatud ajalehte või veebisaiti, kuulates raadiosaadet või vaadates telekanalit. See sisaldab ka kodanike õigust pääseda juurde nii avalikule teabele, kui ka teatud tingimustel riigiametite omandis olevale piiratud juurdepääsuga teabele.

Loe lisaks teabele juurdepääsu kohta.

See veebileht kasutab küpsiseid. Loe lähemalt

×