väljendusvabadus ja meedia

Igaühel on õigus edastada oma arvamusi ja ideesid ja jagada informatsiooni igas vormis. Inimõigustes kutsutakse seda sõna- ehk väljendusvabaduseks. See keelab riigil ja teistel inimestel ühiskonnas tsenseerimise ja seda võib piirata vaid väga tõsistel põhjustel.

Väljendusvabadus ja demokraatia

Väljendusvabadus on tähtis inimõigus, mis on vajalik demokraatliku ühiskonna olemasoluks. See võimaldab ideede, arvamuste ja informatsiooni vabat vahetust ja seega võimaldab ühiskonna liikmetel kujundada oma arvamusi avaliku tähtsusega teemadel. Väljendusvabadus teenib avaliku mõttevahetuse huve ja see toetab vabat ja sõltumatut ajakirjandust, informeeritud kodanikkonda ja riigi läbipaistvat toimimist.

Piirangud

Õigus end vabalt väljendada on väga lai, kuid sel on omad piirid ja seda võib piirata. Seda võib teha siis, kui ühe isiku väljendusvabadus rikub teise isiku õigusi või ühiskonna õigusi tervikuna. Sellistes olukordades võib riik seaduslikult piirata või karistada väljendust, mis põhjustab kahju. Näited sellest on eraelu õiguse rikkumine, laim, vaenukõne, nilbus, pornograafia, avalik kord, riigi julgeolek, salastatud teave, ärisaladus või autoriõiguse rikkumine.

Meedia

Väljendusvabadus annab meediale eriõigused ja -kohustused. Meedia informeerib ühiskonda avalikku huvi pakkuvatel teemadel ja loob olulise platformi avalikuks mõttevahetuseks, kontrolliks ja kajastamiseks. Seega peetakse sõltumatut meediat ja kvaliteetajakirjandust demokraatliku ühiskonna „vahikoeraks“.

Info giidi kohta

Giid selgitab väljendusvabaduse põhimõtteid ja olukordi, milles neid võib seaduslikult piirata. See räägib ka põhjalikumalt väljendusvabaduse tasakaalustamisest privaatsuse, laimu ja vaenukõnega. Lisaks aitab giid mõista meedia eriõigusi ja -vabadusi, kui ka kodanike õigust pääseda juurde avalikule teabele ja piiratud juurdepääsuga teabele riigiasutustes. Kuidas kaevata aitab mõista, mida on saab teha, kui on toimumas võimalik inimõiguste rikkumine.

See veebileht kasutab küpsiseid. Loe lähemalt

×