Igaühel on õigus elule. See tähendab, et riigi esindajatel ei ole vaid kohustus vältida tarbetut eluvõtmist, vaid nad peavad seda ka aktiivselt kaitsma ja uurima igat ebaloomulikku surma. 

See tähendab, et:

  • riigi esindajad võivad surmavat jõudu kasutada väga vähestel juhtudel, mis peavad olema erakordsed, ja vaid siis, kui see on tingimata vajalik
  • juhul, kui riigi esindajad on teadlikud sellest, et kellegi elu on ohus, või võib ohus olla, on nende kohus teha kõik, mis on mõistlikkuse piires võimalik, et seda kaitsta
  • kui kellegi elu on võetud, on riigi kohustus seda uurida

Uuri lisaks järgmiste teemade kohta:

Surmava jõu kasutamine riigi esindajate poolt

Üldpõhimõtted

Üldiselt ei või riigi esindajad – politsei, vanglaametnikud või piirivalvurid – surmavat jõudu oma igapäevakohustuste täitmisel kasutada. Kuid teatud erakordsetel juhtudel võivad nad olla sunnitud surmavat jõudu kasutama, et ära hoida veelgi suuremat kahju. Riigi esindajad võivad surmavat jõudu kasutada, kuid ainult järgmistes olukordades: 

  • teist isikut ebaseadusliku vägivalla eest kaitsmiseks
  • seadusliku kinnipidamise teostamiseks;
  • seaduslikult kinnipeetud isiku põgenemise vältimiseks;
  • rahutuse või mässu mahasurumiseks.

näiteks Võib vangivalvur kasutada relva kellegi vastu, kes üritab vangist põgeneda ja kes võib teisi inimesi ohustada. Kuid vangivalvur ei või kasutada relva kellegi vastu, kes keeldub teise asukohta üleviimisest, kuid ei ohusta teiste elu või tervist.  

oluline Teise inimese tahtlik tapmine on keelatud! 

Surmava jõu kasutuskord peab olema kirja pandud riigi seadustesse ja riigi esindajad peavad neid reegleid rangelt järgima. 

Hindamiskriteeriumid

Surmavat jõudu võib kasutada vaid siis, kui see on tingimata vajalik ja see peab olema rangelt proportsionaalne ohuga, mida see inimene kujutab! Kui jõu kasutamine on lõppenud kellegi surmaga, peab riik tõestama, et:

  • oli olemas vähemalt üks eelpoolmainitud õiguspärane eesmärk
  • olukorra lahendamiseks puudusid teised tõhusad meetmed ja
  • surmava jõu kasutamine oli proportsionaalne täidepandava õiguserikkumise ja ohu tasemega, mida isik endast kujutas

näiteks Et relva ei kasutatud vaid selleks, et ära hoida rusikakaklust teise isikuga, või et seaduslikust kinnipidamisest põgeneda üritav isik oleks tõenäoliselt põhjustanud tõsist kahju kellelegi teisele.

Riiki võidakse pidada vastutavaks hoolimata sellest, kas selle esindaja põhjustas kellegi surma otseselt või kaudselt ja kas nende eesmärk oli inimene tappa. Seega tuleb surmavat jõudu alati kasutada hoolikalt ja võimaluse korral nõuetekohaseid plaane järgides, võttes arvesse ohtu kõrvalseisjatele.

Kui riigi esindajad ei ole surmavat jõudu kasutades nendest reeglitest kinni pidanud ja selle tulemusel on keegi surma saanud, on tõenäoliselt rikutud õigust elule. 

Elu kaitsmise kohustus

Kui riigi esindajad teavad või peaksid teadma, et kellegi elu on tõelises ja otseses ohus, peavad nad tegema kõik vajaliku ja mõistliku, et seda ohtu vältida.

näide Näiteks peavad politseinikud või vanglaametnikud kinnipeetava kambrist eemaldama, kui teised kinnipeetavad on teda rünnanud või väljendanud tema vastu tõelisi surmaähvardusi.

Eriliselt tuleb tähelepanu pöörata riigi järelevalve all viibivatele isikutele, nagu näiteks kinnipeetavatele või vangidele, kuna riik peab nende surma puhul seletusi andma.   

näide Näiteks, kui kinnipeetav on tõsiselt haavatud või näitab enesetapule kaldumise märke, kuid ei saa meditsiinilist või spetsialistide abi ja sureb selle tagajärjel, on see suure tõenäosusega riigi elu kaitsmise kohustuse rikkumine. 

Kuid kohustus elu kaitsta ei tähenda, et ametivõimud peavad elukaotuse ärahoidmiseks tegema tegevusi, mida ei ole neilt mõistlik oodata või mis on võimatud. 

Uurimise kohustus

Prokuratuuril on kohustus korralikult uurida kõiki juhtumeid, kus sinu perekonnaliige või lähedane sugulane on surnud kinnipidamisel või vanglas. Kuigi riik ei pruugi sellistes olukordades otseselt surmade eest vastutada, peab ta korralikult juhtunut uurima ja jõudma selgusele, kas keegi vastutab sinu perekonnaliikme või sugulase surma eest.

Uurimist tuleb alustada koheselt ja see peab olema põhjalik ja tõhus.

Kui riik ei uuri sinu perekonnaliikme või sugulase surma, olenemata sellest, kas riigi esindajad olid surma põhjustamisega seotud või mitte, peetakse seda õiguse elule rikkumiseks. 

See veebileht kasutab küpsiseid. Loe lähemalt

×