Teatud olukordades võib isikut, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, vahi all pidada. Kuid eelvangistust tuleb teostada õiguspäraselt ja inimõigusi austades.

Eelvangistuses pidamine tähendab, et sind hoitakse kinni seni, kuni politsei kuritegu uurib ja see võib kesta ka menetluse aja. Seda, kas sind eelvangistuseks kinni pidada, peab otsustama eeluurimiskohtunik. Sind võidakse eelvangistusse määrata ka alles siis, kui kohtumenetlus on alanud. Siis teeb otsuse sinu eelvangistuse kohta kohus, mis tegeleb sinu kaasusega. Eestis hoitakse eelvangistuses eeluurimisvanglas või arestimajas.

Sind võidakse vahi all pidada, kui eeluurimiskohtunik või kohus usub, et selleks on põhjust. Sinu vahi all pidamise alused peavad olema selgelt seaduses kirjas. Eestis on need selgitatud kriminaalmenetluse seadustikus.

Vahi all pidamise ajal on sinult võetud vabadus ja võid end tunda iseäranis abitu ja haavatavana. Vahi all pidamist peetakse rangeimaks kohtueelse turvameetme vormiks. Seega ei tohiks otsust kedagi vahi all pidada teha kergelt. Kuidas teada, kas seda tehti seaduslikel alustel ja õiget menetluskorda järgides?

Teave giidi kohta

Giid selgitab seda, miks ja kuidas võib sind vahi all pidada, põhiõigusi, mis sul vahi all olles on, kus sind hoitakse ja kuidas sind kohelda tuleb, ning mis peaks juhtuma sinu vabastamiseks. See selgitab ka seda, kuidas saad kaevata sinu vahi all pidamisega seotud probleemide üle.

Materjalid

Viimati uuendatud 24/11/2017