Andmete kogumine jälitustoimingute käigus

Kui sa oled tunnistaja või kahtusalune kuriteoasjas või mõne sellise isikuga lähedalt seotud, võidakse sinu suhtes rakendada jälitustoiminguid. Jälitustoimingute eesmärgiks on koguda tõendeid kriminaalmenetluse, luure või vastuluure tarvis.

Jälitustegevust viiakse kõige sagedamini läbi kriminaalmenetluse raames, julgeolekuasutused võivad varjatult teavet koguda luure- või vastuluure huvides ja ka julgeoleku- või taustakontrolli teostades. Jälitus- ja luuretegvuse alla kuulub näiteks telefonikõnede pealtkuulamine, varjatud videojälgimine sinu elupaigas, elektrooniste sideandmete kogumine ning säilitamine. 

Need tegevused võivad mõjutada ka sinu sugulasi, sõpru ning tuttavaid.

näide Kui politsei kuulab pealt sinu telefonikõnesid, siis puudutab see ka sinu vestluspartnereid.

Miliseid põhiõigusi võidakse jälitustoimingute käigus rikkuda?

Jälitus- ja luuretegevus võib riivata sinu õigust privaatsusele. Samas ei kujuta see endast alati selle õiguse rikkumist. Paljudel juhtudel on selliseks tegevuseks seaduses ettenähtud õiguslik alus. Ka on sellistel juhtudel oluline tagada, et õigusriive oleks proportsionaalne ning vajalik.

näide Politsei võib kriminaalmenetluse raames kuulata pealt sinu telefonikõnesid, kuid sealjuures peab salvestama ja säilitama ainult need vestlused, mis on käimasoleva kriminaalmenetluse seisukohast olulised.  

Selle alapeatüki kohta

Selles alapeatükis saate te teada, kuidas oma isikuandmeid kaitsta, kui olete uurimis- või operatiivtegevuses osalenud. 

See veebileht kasutab küpsiseid. Loe lähemalt

×